UMUNSI W’INTSINZI Dies Dominicus

Umusi wa Mungu usigur’iki kuri wewe?

Kuri bamwe, Kuwa Mungu n’umunsi w’ikiruhuko.
Bibiliya ivuga ko n’Imana yaruhutse ku munsi w’indwi:
« Ku musi ugira indwi Imana inonosora ibikorwa vyayo yakoze; iruhuka ku musi ugira indwi ibikorwa vyayo vyose yakoze… »
(Itanguriro 2:2-3)

Ku bakristo, umunsi wo kuwa Mungu ufise insiguro idasanzwe: N’umunsi w’Imana, kuko n’umunsi wo gutsinda kw’Umwami wacu Yesu Kristo, « Dies Dominicus » mu kilatini.

Nk’uko ku musi ugira indwi,Imana yanonosoye ibikorwa vyayo yakoze mu kurema, niko no ku munsi w’indwi, n’ukuvuga ku munsi wa mbere ukurikirana n’isabato(samedi mu gifaransa), Imana yanonosoye igikorwa cayo co gucungura isi biciye mw’izuka rya Yesu.(Soma Matayo 28:1-6, Mariko 16:1-6, Luka 24:1-6, Yohana 20:1).

Rero, bivuye mu kilatini ca gikirisitu, ijambo « Dies Dominicus » ryarahindutse ribanza guca mu gifaransa ca kera, riba « diemenche », imbere y’uko rihinduka « Dimanche » mu gifaransa c’ubu, risigura mu Kirundi « Kuwa Mungu ».

Hejuru y’uko ari umunsi w’ikiruhuko, minsi yose kuwa Mungu, twategerezwa guhora twibuka intsinzi ya Yesu.
Kuwa Mungu, twari dukwiriye guhora twibuka ko urupfu rwatsinzwe, ko rutakidufiseko ubushobozi; ko twakuweko itegeko ryo gutanga ibimazi kugira tubabarirwe ibicumuro vyacu, kuko Yesu yabaye ikimazi kimwe kizima kandi c’intahava(Soma Abaheburayo 10:10-12), kandi ko tutakigengwa n’amategeko, ko tugengwa n’ubuntu bg’Imana mw’isezerano rishasha ryabereye ku musaraba.

IGISABISHO:
Uhoraho Mwami Mana yacu, duhe guhora duha agaciro intsinzi yawe muvyo dukora vyose.
Ni mw’izina ridasanzwe de ry’umwana wawe Yesu Kristo tubisavye, Amen.

Intumwa y’Imana Jean-Claude SINDAYIGAYA

NOBODY CAN CURSE US

The Bible views curses as a consequence of disobedience to God, but also offers a path to redemption and deliverance through faith in Jesus Christ.

« Christ redeemed us from the curse of the law by becoming a curse for us, for it is written: “Cursed is everyone who is hung on a pole.” »(Galatians 3:13)

Through the death of Jesus, believers are delivered from the curses of the law.
Who can then curse people whom God Himself has delivered and blessed?

No one can curse a person whom God has delivered and blessed.
Balaam, despite Balak’s attempts, could not curse Israel because God had blessed them.
“How can I curse those whom God has not cursed?”(Numbers 23:8)

People who are blessed and delivered by God are under his protection. Attempts to curse them are ineffective because God’s blessing prevails over any human curse.

PRAYER:
Lord our God, grant that we may never dare to curse the children of God.
It is in the precious name of your son Jesus Christ that we pray, Amen.

Apostle Jean-Claude SINDAYIGAYA

PERSONNE NE PEUT NOUS MAUDIRE

La Bible considère les malédictions comme une conséquence de la désobéissance à Dieu, mais offre également une voie de rédemption et de délivrance par la foi en Jésus-Christ.

«Christ nous a rachetés de la malédiction de la loi, étant devenu malédiction pour nous; car il est écrit: Maudit est quiconque est pendu au bois.»(Galates 3:13)

Par la mort de Jésus, les croyants sont délivrés des malédictions de la loi.
Qui peut alors maudire des personnes que Dieu a Lui-même délivré et béni?

Personne ne peut maudire une personne que Dieu a délivrée et bénie.
Balaam, malgré les tentatives de Balak, ne pouvait maudire Israël car Dieu les avait bénis.
«Comment maudirais-je celui que Dieu n’a point maudit ?»(Nombres 23:8)

Les personnes qui sont bénies et délivrées par Dieu sont sous sa protection. Les tentatives de les maudire sont inefficaces parce que la bénédiction de Dieu prévaut sur toute malédiction humaine.

PRIÈRE:
Éternel notre Dieu, donnez-nous de ne jamais oser maudire les enfants de Dieu.
C’est dans le nom précieux de votre fils Jésus-Christ que nous prions, Amen.

Apôtre Jean-Claude SINDAYIGAYA

NTA MUNTU USHOBORA KUTUVUMA

Bibiliya ibona imivumo nk’inkurikizi zo kutumvira Imana, ariko kandi itanga inzira yo gucungurwa no gutabarwa kubwo kwizera Yesu Kristo.

« Kristo yaducunguriye kugira ngo dukizwe umuvumo w’amategeko, ahindutse ikivume ku bwacu (kuko byanditswe ngo “Havumwe umuntu wese umanitswe ku giti”) »(Abagalatiya 3:13)

Binyuze mu rupfu rwa Yesu, abizera bakuwe mu mivumo y’amategeko.
Ninde ushobora noneho kuvuma abantu Imana ubwayo yakuyeho umuvumo kandi igaha umugisha?

Ntamuntu ushobora kuvuma umuntu Imana yakuyeho umuvumo kandi igaha umugisha.
Balamu, n’ubwo Balak yari rabimusabye, ntabwo yashoboraga kuvuma Isiraheli kuko Imana yabahaye imigisha.
“Navuma nte abo Imana itavumye?”(Kubara 23:8)

Abantu bahawe umugisha n’Imana kandi barokowe n’Imana bararinzwe. Kugerageza kubavuma ntacyo bikora kuko imigisha y’Imana iruta umuvumo uwo ariwo wose w’umwana w’umuntu.

ISENGESHO:
Uwiteka Mwami Mana yacu, duhe kutazigera dutinyuka kuvuma abana b’Imana.
Ni mu izina ry’agaciro ry’umwana wawe Yesu Kristo tubisabye, Amen.

Intumwa y’Imana Jean-Claude SINDAYIGAYA

NTA MUNTU YOSHOBORA KUTUVUMA

Bibiliya ibona imivumo nk’inkurikizi zo kutumvira Imana, ariko kandi itanga inzira yo gucungurwa no gutabarwa kubgo kwizera Yesu Kristo.

« Kristo yaducunguye umuvumo w’ivyagezwe, yacitse ikivume kubgacu; kuko handitswe ngw Azoba avumwe umuntu wese amanitswe ku giti »(Ab’i Galatiya 3:13)

Biciye mu rupfu rwa Yesu, abizera bakuwe mu mivumo y’ivyagezwe.
None ninde ashobora kuvuma abantu Imana ubgayo yakuyeko umuvumo kandi ikabahezagira?

Nta muntu n’umwe ashobora kuvuma umuntu Imana yakuyeko umuvumo kandi ikamuhezagira.
Balamu, n’uho Balak yari rabimusavye ashimitse, ntiyashobora kuvuma Isiraheli kuko Imana yari yarabahezagiye.
“Novuma nte abo Imana itavumye?”(Guharura 23:8)

Abantu bahezagiwe n’Imana kandi barokowe n’Imana bararinzwe. Kugerageza kubavuma n’ivy’impfagusa kuko imihezagiro y’Imana iruta umuvumo uwo ariwo wose w’umwana w’umuntu.

IGISABISHO:
Uhoraho Mwami Mana yacu, duhe kutazigera twubahuka kuvuma abana b’Imana.
Ni mw’izina ridasanzwe ry’umwana wawe Yesu Kristo tubisavye, Amen.

Intumwa y’Imana Jean-Claude SINDAYIGAYA

WE ARE BLESSED!

No longer say « God bless you! » to God’s children, because they are already blessed.

Indeed, since we believed and welcomed Jesus Christ into our lives, we have welcomed him with all the blessings and benefits associated with his presence.(Read Romans 8:32)

« Praise be to the God and Father of our Lord Jesus Christ, who has blessed us in the heavenly realms with every spiritual blessing in Christ. »(Ephesians 1:3)

According to the Christian faith, welcoming Jesus into one’s life means receiving all spiritual blessings that transform and enrich the believer’s life.
So, because we have Jesus, not only are we blessed with every blessing, but we are blessings to others.

PRAYER:
O Lord our God, grant us be blessings to others.
It is in the precious name of your son Jesus Christ that we pray, Amen.

Apostle Jean-Claude SINDAYIGAYA

NOUS SOMMES BÉNIS !

Ne dites plus « Que Dieu vous bénisse ! » aux enfants de Dieu, parce qu’ils sont déjà bénis.

En effet, depuis que nous avons cru et accueilli Jésus-Christ dans notre vie, nous l’avons accueilli avec toutes ses bénédictions et bienfaits associés à sa présence.(Lire Romains 8:32)

« Béni soit Dieu, le Père de notre Seigneur Jésus-Christ, qui nous a bénis de toute bénédiction spirituelle dans les lieux célestes en Christ ! »(Éphésiens 1:3)

Selon la foi chrétienne, accueillir Jésus dans sa vie signifie recevoir toutes les bénédictions spirituelles qui transforment et enrichissent la vie du croyant.
Ainsi donc, parce que nous avons Jésus, non seulement nous sommes comblés se toutes les bénédictions, mais aussi nous sommes des bénédictions pour les autres.

PRIÈRE:
Éternel notre Dieu, donnez-nous d’être des bénédictions pour les autres.
C’est dans le nom précieux de votre fils Jésus-Christ que nous prions, Amen.

Apôtre Jean-Claude SINDAYIGAYA

TURI ABANYAMIGISHA !

Ntituzongere kubwira abana b’Imana ngo « Imana ibahe umugisha! », kuko basanzwe bafite imigisha yose.

Muby’ukuri, kubera ko twizeye kandi twakiriye Yesu Kristo mu buzima bwacu, twamwakiranye n’imigisha n’ibindi byose biri muri we.(Soma Abaroma 8:32)

« Imana y’Umwami wacu Yesu Kristo, ari yo na Se ishimwe, kuko yaduhereye muri Kristo imigisha yose y’umwuka yo mu ijuru. »(Abefeso 1:3)

Ukurikije kwizera kwa gikristo, kwakira Yesu mu buzima bw’umuntu bisobanura kwakira imigisha yose y’umwuka ihindura kandi ikungahaza ubuzima bwabizera.
Rero, kubera ko dufite Yesu, ntabwo duhabwa imigisha, ahubwo turi abanyamigisha kubandi.

ISENGESHO:
Mwami Mana yacu, duhe ubutwari bwo kubera abandi abanyamigisha.
Ni mu izina ry’agaciro ry’umwana wawe Yesu kristo tubisabye, Amen.

Intumwa y’Imana Jean-Claude SINDAYIGAYA

TWARAHEZAGIWE !

Ntituzosubire kubgira abana b’Imana ngo « Imana ibahezagire! », kuko basanzwe barahezagiwe.

Muvy’ukuri, kubera ko twizeye kandi twakiriye Yesu Kristo mu buzima bwacu nk’Umwami n’Umukiza wacu, twamwakiranye n’imihezagiro n’ibindi vyiza vyose biri muri we.(Soma Abaroma 8:32)

« Imana y’Umwami wacu Yesu Kristo, ari yo Se, iragahezagirwa, yaduhezagiriye imihezagiro yose y’impwemu ahantu ho mw ijuru muri Kristo. »(Abanyefeso 1:3)

Ukurikije ukwemera kwa gikristo, kwakira Yesu mu buzima bg’umuntu bisobanura kwakira imihezagiro yose yo mu mpwemu ihindura kandi ikungahaza ubuzima bg’abemera.
Kubera rero dufise Yesu, nta yindi mihezagiro dukeneye, ahubwo tubera abandi abahezagiwe.

IGISABISHO:
Uhoraho Mwami Mana yacu, duhe ubutwari bgo kubera abandi abahezagiwe.
Ni mw’izina ridasanzwe ry’umwana wawe Yesu Kristo tubisavye, Amen.

Intumwa y’Imana Jean-Claude SINDAYIGAYA

FEAR GOD

When his Joseph’s brothers from Canaan came to him in Egypt, he resisted the temptation to kill them in revenge against them, because he feared God.

He told them:
« … you will live, for I fear God. »(Genesis 42:18)

To fear God is not to be afraid of him, it is rather to adopt an attitude of respect and submission to God.

It is this respect and submission to God that prompts us to avoid doing all evil because we know very well that our God hates evil.
Let’s fear God.

PRAYER:
Lord our God, grant us to avoid doing what you hate.
It is in the precious name of your son Jesus Christ that we pray.
Amen.

Apostle Jean-Claude SINDAYIGAYA